Üks koht, millele kuus aastat ei ole mõjunud, on kõrts, ikka samas kohas, ikka samad näod, kuigi inimesed on teised, sama kella paiku läheb rahvast täis, sama kella paiku jääb rahvas täis, sama kella paiku visatakse välja.
Üks asi, mis kõrtsis on uus, täitsa hästi on välja mõeldud, on jutuõlu. Lähed sõbraga kõrtsi, võtate kolm õlut, istute lauda ja kes parema loo räägib, saab kolmanda endale. Sõber läheb leti man, võtab kolm õlut ja esimese tuttavama näo kaasa, istutakse lauda ja palutakse tuttaval üks lugu rääkida. Lähed omakorda leti äärde, võtad kolm õlut, istud suvalisse lauda maha, lükkad kaks õlut teiste poole ja küsid, kas kellelgi oleks üks hea lugu rääkida.
Räägin seda ühes suvalises lauas, mõnda tegelikult tunnen, ühele välismaalasele, ta naerab ja küsib, kas see süsteem töötab. No ma rääkisin sulle just ühe loo, ütlen talle. Ta noogutab vaikselt, küllap sul on õigus, ja läheb õlle järgi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar