Katu ja Tatsutahime tegid otsa lahti arutlustega Itaalia ajakirjandusest. Lai teema tòepoolest, arvestades, et erinevaid hààletorusid avaldatakse tosina kaupa, neid toetab ka usinalt valitsus (isegi nii usinalt, et Beppe Grillo lubas oma jàrgmise Vaffa-kampaania korraldada just ajakirjanduse finantseerimise vastu). Kuivòrd poliitikal on Itaalia igapàevases elus ja arvamises suurem roll kui ytleme nàiteks Eestis vòi isegi Inglismaal, siis on nende lugejate meelsust vòimalik arvamus-kylgede meelsuse jàrgi paika panna. Ysna ylevaatlikku jaotuse Tatsutahime juba avaldas, mida sooviks omalt poolt ja il Edicolante positsioonilt tàiendada.
Parteide ametlikud hààlekandjad:
Liberazione - Partito dello Rifondazione Comunista- partei liikmed, militante, osaliselt lihtsalt vasakpoolsed. Leht on tàiesti loetav, kuigi kipub àra unustama alternatiivseid vasakpoolseid liikumisi ning suhtub noisse teatava kriitilisusega.
l'Avanti - Partito Socialisti Italiani - olematu eesmàrgiga leht.
Il Reformista ja Europa - Partito Democratico (Margherita) - ainult partei funktsionààridele, Europa vahetevahel peab sònasòdu Liberazionega.
La Padania - nimi rààgib iseenda eest - Lega Nord. Umberto Bossi austajatele.
Secolo d'Italia - Alleanza Nazionale - radikaalsed parempoolsed (selline tavaline keskklassi fashisti ajaleht)
Kui keegi teab mònda veel vòib lisada, rohkem mina kioskist ei leia. Partei ajalehed on siiski suht vàikese lugejaskonnaga, Liberazione neist vòib-olla kòige suurem, ametlikku statistikat ei ole hetkel kàepàrast.
Yleriigilised ajalehed:
il manifesto - quotidiano comunista - loevad kòik need, kes Liberazionet ei loe:), iseseisev (kòlakate jàrgi ainuke sòltumatu ajaleht), juhitakse kooperatiivselt. Kòigi vasakpoolsete lemmik, pidevalt pankroti ààrel - tehke omad jàreldused.
L'Unita - quotidiano di Gramsci - kunagi kaunitel aegadel eksisteeris Partito Comunista Italiano, vot siis oli Unita kòige kòvem leht linnas;). Hiljem juhtisid Unita'd veel sellised poisid nagu d'Alema ja Veltroni (praegu suured demokraadid), siis jài Unita alla Repubblicale, siis tekkis seline hàmar moodustis nagu DemocraticidiSinistra. Sònaga tegu on vana ja auvààrt lehega, mida loevad tàna vanema ealised sotsialistid ja partisanid.
Repubblica - yks suurematest yleriigilistest lehtedest. Pisut left, umbes nagu El Pais Hispaanias, EPL vòib yhel pàeval areneda selle taoliseks, Corriere della Sera vastukaal. Toetab demokraate. Ysna tasakaalustatud, rohkem uudiseid vàhem newstainmenti. Langeb vahete vahel oma poliitiliste ambitsioonide ohvriks ja avaldab ka lollusi. Aga kòige loetavam igast tahes. Lugejaskond: kòik kes ei loe Corrieret, intelligentsem ja haritum rahvas.
Corriere della Sera - filogovernativa. See tähendab toetab enamasti valitsust, vähemalt niikaua kui see kasulik on. Lõpetas Berlusconi toetamise napilt enne valimisi. Mäletatavasti Berlusconi kaotas. Hiljuti lõpetas Prodi valitsuse toetamise... Lugejaskond on vist kõige suurem kogu Itaalias.
il Giornale - parempoolne häälekandja. Märkimisväärne on, et alates Prodi võimule tulekust on iga jumala päev avaldanud karikatuuri, kus poseerib Prodi ühes sirbi ja vasaraga.
Libero - parempoolne tige ajaleht. Nagu Postimees steroididel. On pidevalt tegevuses kommunistide vandenõude paljastamisega. Avaldab igasuguseid toredaid pamflette.
QN - siia kuuluvad erinevad ajalehed. Ka Tatsutahime poolt mainitud Nazione (mis on lõppude lõpuks Firenze ajaleht), meil Milaanos loetakse näiteks il Giornot.
Muudest ajalehtedest tuleb alla joonida Il Sole 24 Ore - Confindustria häälekandja, tugev majandusleht, mille kvaliteedini jõudmisel pole meie Äripäeval isegi mitte lootust ning Gazetta dello Sport - spordileht, mida kasvavalt ajakirjandusvaenulik noorsugu eelistab.
Lisaks ilmub nädalas ca 10 Kroonika sarnast sopakirja, on piisavalt lugejaid, kes ostavad kõiki erinevaid sopakirju selle asemel, et ajalehti osta. Pluss võiks meeles pidada, et 70% TG1 (suurim teleuudiste saade) vaatajatest ei loe ühtegi ajalehte.
Parteide ametlikud hààlekandjad:
Liberazione - Partito dello Rifondazione Comunista- partei liikmed, militante, osaliselt lihtsalt vasakpoolsed. Leht on tàiesti loetav, kuigi kipub àra unustama alternatiivseid vasakpoolseid liikumisi ning suhtub noisse teatava kriitilisusega.
l'Avanti - Partito Socialisti Italiani - olematu eesmàrgiga leht.
Il Reformista ja Europa - Partito Democratico (Margherita) - ainult partei funktsionààridele, Europa vahetevahel peab sònasòdu Liberazionega.
La Padania - nimi rààgib iseenda eest - Lega Nord. Umberto Bossi austajatele.
Secolo d'Italia - Alleanza Nazionale - radikaalsed parempoolsed (selline tavaline keskklassi fashisti ajaleht)
Kui keegi teab mònda veel vòib lisada, rohkem mina kioskist ei leia. Partei ajalehed on siiski suht vàikese lugejaskonnaga, Liberazione neist vòib-olla kòige suurem, ametlikku statistikat ei ole hetkel kàepàrast.
Yleriigilised ajalehed:
il manifesto - quotidiano comunista - loevad kòik need, kes Liberazionet ei loe:), iseseisev (kòlakate jàrgi ainuke sòltumatu ajaleht), juhitakse kooperatiivselt. Kòigi vasakpoolsete lemmik, pidevalt pankroti ààrel - tehke omad jàreldused.
L'Unita - quotidiano di Gramsci - kunagi kaunitel aegadel eksisteeris Partito Comunista Italiano, vot siis oli Unita kòige kòvem leht linnas;). Hiljem juhtisid Unita'd veel sellised poisid nagu d'Alema ja Veltroni (praegu suured demokraadid), siis jài Unita alla Repubblicale, siis tekkis seline hàmar moodustis nagu DemocraticidiSinistra. Sònaga tegu on vana ja auvààrt lehega, mida loevad tàna vanema ealised sotsialistid ja partisanid.
Repubblica - yks suurematest yleriigilistest lehtedest. Pisut left, umbes nagu El Pais Hispaanias, EPL vòib yhel pàeval areneda selle taoliseks, Corriere della Sera vastukaal. Toetab demokraate. Ysna tasakaalustatud, rohkem uudiseid vàhem newstainmenti. Langeb vahete vahel oma poliitiliste ambitsioonide ohvriks ja avaldab ka lollusi. Aga kòige loetavam igast tahes. Lugejaskond: kòik kes ei loe Corrieret, intelligentsem ja haritum rahvas.
Corriere della Sera - filogovernativa. See tähendab toetab enamasti valitsust, vähemalt niikaua kui see kasulik on. Lõpetas Berlusconi toetamise napilt enne valimisi. Mäletatavasti Berlusconi kaotas. Hiljuti lõpetas Prodi valitsuse toetamise... Lugejaskond on vist kõige suurem kogu Itaalias.
il Giornale - parempoolne häälekandja. Märkimisväärne on, et alates Prodi võimule tulekust on iga jumala päev avaldanud karikatuuri, kus poseerib Prodi ühes sirbi ja vasaraga.
Libero - parempoolne tige ajaleht. Nagu Postimees steroididel. On pidevalt tegevuses kommunistide vandenõude paljastamisega. Avaldab igasuguseid toredaid pamflette.
QN - siia kuuluvad erinevad ajalehed. Ka Tatsutahime poolt mainitud Nazione (mis on lõppude lõpuks Firenze ajaleht), meil Milaanos loetakse näiteks il Giornot.
Muudest ajalehtedest tuleb alla joonida Il Sole 24 Ore - Confindustria häälekandja, tugev majandusleht, mille kvaliteedini jõudmisel pole meie Äripäeval isegi mitte lootust ning Gazetta dello Sport - spordileht, mida kasvavalt ajakirjandusvaenulik noorsugu eelistab.
Lisaks ilmub nädalas ca 10 Kroonika sarnast sopakirja, on piisavalt lugejaid, kes ostavad kõiki erinevaid sopakirju selle asemel, et ajalehti osta. Pluss võiks meeles pidada, et 70% TG1 (suurim teleuudiste saade) vaatajatest ei loe ühtegi ajalehte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar