kolmapäev, 13. oktoober 2010

Afroameeriklane

Üks teine kord jälle sattusin kõrtsi ja jäin ootama. Hiline aeg ka, kaua ei tulnud oodata, sõpru loovis, mitmekaupa. Jäin vestlema, nii nagu vist kogu Euroopas praegu vesteldakse, kõrtsis sees käiakse ainult ostmas, vestlemine ja muu jääb lageda taeva alla, sinna kus suitsu saab teha. Mul on natuke hirm ka, sest mõne kuu pärast vist kõrtsis vestelda ei saa, ainult osta saab.
Hiline aeg läks muudkui hilisemaks, hakkas juba varajaseks saama, meie ikka seisame väljas ja räägime, mitmes keeles segamini, sest ega siis sõprade käest ei küsita, need tulevad igast kohtadest ja võivad hoopis teistes keeltes rääkida. Selles kõrtsis väljas seismine on selline vahekäigus olemise koht, inimese muudkui voorib, teinekord kui väljas on rohkem kui sees või sisse üldse mahuks, siis võib trügimiseks minna. Tookord oli juba nii varajane, et trügimiseks ei oleks pidanud minema, aga mingi hetk tuli lennukas poiss ja ikka läks trügimiseks, päris mitmele jõudis otsa kõndida.
Nii varajasel kellaajal ei saanud me üldse aru, miks on vaja just meile otsa trügida, eriti kuna enne oli juba meil mingi ühe teise lennuka poisiga olnud jutuajamine teemal, kui palju ta peaks meile täpselt närvidele käima, sellele uuele lennukale ütlesime ka, mis me arvame. Ega me hästi ei arvanud.
Miskipärast lennukas poiss ka hästi ei arvanud, et me hästi ei arvanud, jäi sinna hoopis pikemaks ja siis mingi hetk läks jutuajamine juba selle peale, kui palju ta peaks meile täpselt närvidele käima, aga ega ta võttis vabalt, koomale ei võtnud, hästi igatahes ei arvanud ja närvidele käis kah, üldse ära ei läinud.
Mingi hetk vaatasin talle tõsiselt otsa, küsisin ta käest, inglise keeles küsisin, sest vahepeal oli jutuajamine jälle teiste keelte kaudu hakanud käima, küsisin talt Sorry mate, do You have a problem with me, because I'm Afroamerican, vaatasin veel otsa ja küsisin igaks juhuks üle, sest ega ta alati esimesest küsimisest aru ei saanud, eriti nähes, et ta ära ei olnud siiani läinud. Ta ka põrnitses tükk aega mu vähe päikest saanud näkku, mõni ütleks isegi kahvatusse näkku, eks ta segadusse jäi, aga lõpuks ütles Ei temal küll mingit probleemi sellega ei ole ja siis ta kadus ära ka.
Eks siis sai natuke rahu, ega seda paljuks ei jätkunud, sest oli aeg kus kõrtsidest üldiselt visatakse juba välja, üks sõber sõitis rattaga ära ja teisega läksime mujale juttu rääkima ja suitsu tegema, aga lennukas poiss vist palju rahu ei olnud saanud. Ega iga päev valgeid afroameeriklaseid ju ei näe ka, nii et rattaga koju läinud sõber rääkis, et oli lennukat poissi kahe tundmatu lennuka poisiga ühes näinud kõrtsi naasmas. Eks nad kõik tahtsid afroameeriklast näha.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar