Tänu Oudekkile tean, et Pullerits on koostanud kahtlase testi emigrantide patriootluse mõõtmiseks. Et on pühapäev ja vaikne, siis võtsin aega läbi lapata.
1. Jalgpall. –
Ei Eesti koondist ega klubijalgpalli ei jälgi :( Ja välismaal olemine pole seda kuidagi muutnud. Ja teleritega kõrtsidest hoian eemale. Suvel muidugi MM oli kohustuslik, sest ee elan Itaalias ja arvake kes võitis :) üldrahvaliku üritusena käiks siis valepatriootluse või “põõsa-itaallaseks” olemise alla, aga tegelikkuses oli lihtsalt lahe miljonit juubeldavat itaallast Milaano kesklinnas hommikuni jälgida.
2. Mentaliteet. –
Eestlased on mulle sama südamelähedased, kui iga teine rahvus. Sõbrad valitakse igal pool ühiste tunnuste põhjal. Aga mujal juletakse ka nimetada asju nende õigemate nimedega, kartmata süüdistusi reetmises või vale ajastu taga igatsemises, olgu siis tulemid kuidas nad on. DELFI & EPL kommentaarium on endiselt parimad ravimid koduigatsuse vastu.
3. Patriootlik härdus. –
Ummm, vot presidendi kõne mul küll mingeid erilisi tundeid ei tekitanud. Kuna ma ise olen vahel krooniline puterdaja, siis ma ei hakkagi rääkima diktsioonist, mis on vist Eesti presidenditooli pärandatav element, umbes nagu Kadrioru koduloomad. Aga kuulata “tõelist” sots-demokraati rääkimas, et tõmmake aga oma püksirihma koomale edasi ja ärge soovime enam palka, pigem hoidke kokku ikka nendega, kelle vöömõõt on 15 aasta jooksul geomeetrilises astmes paisunud, ja siis veel konservatiivse üliõpilasliikumise õhutamine. Mah. Kuna ma kahjuks Rooma sõita ei jõua ega jäksa, siis olen nüüd 4 aastat hääletu ja kritiseerimiseks õigus puudub :p nii et see siis jääb minu viimaseks kommentaariks sellel teemal.
4. Toit. +
Noh toitu saab muidugi ise teha ja enamus meie rahvusroogadest (kapsad ja siberi pelmeenid) on ju vene poodides üle Euroopa kätte saadavad. Kartuleid läheb kindlalt rohkem, kui päriselanikel, aga lemmikroog, mida vaaritan on ikkagi paella.
5. Haridus +
Pole kunagi arvanud, et Eestis mingid tainapead koolis käiks. Ja 50% ulatuses tasuta kõrgharidus on tore asi, kui kauemaks jätkuks. Itaallaste koha pealt võin vaid öelda, et ülikool on siin midagi hoopis teist: ranget tuupimist vana süsteemi järgi ikka hiigel-koguses, aga see-eest ka sügavamaid teadmisi palju rohkem. Ma ei julge ütelda, et Eestis süvitsi minek nüüd hobi või magistrikraadi eripära oleks, aga respekti itaallastele jätkub.
6. Bürokraatia +
Palju on teist jah. Ja Eestist ei mäleta sarnast transvaali. Aga samas pole ka Eestis välismaalasena elanud. Kuidas näeb välja tööloa taotlemine mitte-EL kodanikul? Mäletan veel kurbi Erasmuse tudengeid, kellelt Eesti Post üritas kasseerida saadetise väärtuse jagu makse. Kviitungil oli nimelt kirjas, kui palju saadetis umbkaudu maksab (laptop), kindlustuse ja kaotsimineku jms tarvis, aga Post otsustas, et rikas välismaa tudeng peaks selle raha hoopis lapaka kättesaamiseks välja köhima. Aga ehk on see selline üksik juhus.
7. Kohalike virvenduste teemast
ma päris hästi aru ei saanud ega oska plussi ega miinust panna. Noh muidugi õpib ära, mis on oluline, mis mitte, aga sellest võiks nagu kodus elades ka aru saada. Ja et ajakirjanduse/poliitika eripära on väikestest ja ebaolulistest elementidest teha suursündmusi, et ei jääks aega ega jõudu olulistemast rääkida. Eesti lehti väga ei viitsi lugeda ka (Sirpi ainult ja pisut EE/EPL), selsamal põhjusel ja välisriikide uudiseid kõlbab lugeda ainult välisriikide lehtedest.
8. Aated ja Illusioonid –
Sellevõrra oli ju kergem tolmu taldadelt pühkida, et illusioone jäi napiks. Ja üle puuriida (nagu Oudekki väga tabavalt ütles) piiludes ei tule nad tagasi ka. Sellised asjad üksipäini ei tugevne, mis on ka peamine nõrk koht Pulleritsu testis: käsitleb ainult väga individuaalseid momente emigrandi elus (noh presidendi vastuvõtt ei ole just parim kollektiivse elamuse tunnus) ja unustab töö ja sotsiaalsed suhted. Sõbrad, poliitilised liikumised, keskused kus inimestega kohtuda. Viimase kahe osas on Eestis kuidagi eriti kurb seis. Ja nende küsimuste puudumise eest saab test/minu vastused ekstra miinuse.
Kokku siis -5/+3 pluss ebamäärane vastus. Ju siis mullegi, nagu Pullerits bravuurikalt teatas, kulub ära pikem välismaal viibimine. Head aastapäeva takkajärgi sellegi poolest:)
1. Jalgpall. –
Ei Eesti koondist ega klubijalgpalli ei jälgi :( Ja välismaal olemine pole seda kuidagi muutnud. Ja teleritega kõrtsidest hoian eemale. Suvel muidugi MM oli kohustuslik, sest ee elan Itaalias ja arvake kes võitis :) üldrahvaliku üritusena käiks siis valepatriootluse või “põõsa-itaallaseks” olemise alla, aga tegelikkuses oli lihtsalt lahe miljonit juubeldavat itaallast Milaano kesklinnas hommikuni jälgida.
2. Mentaliteet. –
Eestlased on mulle sama südamelähedased, kui iga teine rahvus. Sõbrad valitakse igal pool ühiste tunnuste põhjal. Aga mujal juletakse ka nimetada asju nende õigemate nimedega, kartmata süüdistusi reetmises või vale ajastu taga igatsemises, olgu siis tulemid kuidas nad on. DELFI & EPL kommentaarium on endiselt parimad ravimid koduigatsuse vastu.
3. Patriootlik härdus. –
Ummm, vot presidendi kõne mul küll mingeid erilisi tundeid ei tekitanud. Kuna ma ise olen vahel krooniline puterdaja, siis ma ei hakkagi rääkima diktsioonist, mis on vist Eesti presidenditooli pärandatav element, umbes nagu Kadrioru koduloomad. Aga kuulata “tõelist” sots-demokraati rääkimas, et tõmmake aga oma püksirihma koomale edasi ja ärge soovime enam palka, pigem hoidke kokku ikka nendega, kelle vöömõõt on 15 aasta jooksul geomeetrilises astmes paisunud, ja siis veel konservatiivse üliõpilasliikumise õhutamine. Mah. Kuna ma kahjuks Rooma sõita ei jõua ega jäksa, siis olen nüüd 4 aastat hääletu ja kritiseerimiseks õigus puudub :p nii et see siis jääb minu viimaseks kommentaariks sellel teemal.
4. Toit. +
Noh toitu saab muidugi ise teha ja enamus meie rahvusroogadest (kapsad ja siberi pelmeenid) on ju vene poodides üle Euroopa kätte saadavad. Kartuleid läheb kindlalt rohkem, kui päriselanikel, aga lemmikroog, mida vaaritan on ikkagi paella.
5. Haridus +
Pole kunagi arvanud, et Eestis mingid tainapead koolis käiks. Ja 50% ulatuses tasuta kõrgharidus on tore asi, kui kauemaks jätkuks. Itaallaste koha pealt võin vaid öelda, et ülikool on siin midagi hoopis teist: ranget tuupimist vana süsteemi järgi ikka hiigel-koguses, aga see-eest ka sügavamaid teadmisi palju rohkem. Ma ei julge ütelda, et Eestis süvitsi minek nüüd hobi või magistrikraadi eripära oleks, aga respekti itaallastele jätkub.
6. Bürokraatia +
Palju on teist jah. Ja Eestist ei mäleta sarnast transvaali. Aga samas pole ka Eestis välismaalasena elanud. Kuidas näeb välja tööloa taotlemine mitte-EL kodanikul? Mäletan veel kurbi Erasmuse tudengeid, kellelt Eesti Post üritas kasseerida saadetise väärtuse jagu makse. Kviitungil oli nimelt kirjas, kui palju saadetis umbkaudu maksab (laptop), kindlustuse ja kaotsimineku jms tarvis, aga Post otsustas, et rikas välismaa tudeng peaks selle raha hoopis lapaka kättesaamiseks välja köhima. Aga ehk on see selline üksik juhus.
7. Kohalike virvenduste teemast
ma päris hästi aru ei saanud ega oska plussi ega miinust panna. Noh muidugi õpib ära, mis on oluline, mis mitte, aga sellest võiks nagu kodus elades ka aru saada. Ja et ajakirjanduse/poliitika eripära on väikestest ja ebaolulistest elementidest teha suursündmusi, et ei jääks aega ega jõudu olulistemast rääkida. Eesti lehti väga ei viitsi lugeda ka (Sirpi ainult ja pisut EE/EPL), selsamal põhjusel ja välisriikide uudiseid kõlbab lugeda ainult välisriikide lehtedest.
8. Aated ja Illusioonid –
Sellevõrra oli ju kergem tolmu taldadelt pühkida, et illusioone jäi napiks. Ja üle puuriida (nagu Oudekki väga tabavalt ütles) piiludes ei tule nad tagasi ka. Sellised asjad üksipäini ei tugevne, mis on ka peamine nõrk koht Pulleritsu testis: käsitleb ainult väga individuaalseid momente emigrandi elus (noh presidendi vastuvõtt ei ole just parim kollektiivse elamuse tunnus) ja unustab töö ja sotsiaalsed suhted. Sõbrad, poliitilised liikumised, keskused kus inimestega kohtuda. Viimase kahe osas on Eestis kuidagi eriti kurb seis. Ja nende küsimuste puudumise eest saab test/minu vastused ekstra miinuse.
Kokku siis -5/+3 pluss ebamäärane vastus. Ju siis mullegi, nagu Pullerits bravuurikalt teatas, kulub ära pikem välismaal viibimine. Head aastapäeva takkajärgi sellegi poolest:)
Jalgpallitest ei tööta, sest mis on Eesti jalgpall? Ja Itaaliale olen ma kogu aeg pöialt hoidnud (mina oli MM-i ajal Saksamaal muidugi).
VastaKustutaAga ma olen mõelnud, et kui suusatamises Šmigun ja mõni itaallanna esikoha peale rinda pistavad, siis kelle poolt ma ikka oleks? Sest see on reaalne võimalus :)
Šmiguni poolt räägib muidugi ka see mittepatriootlik asjaolu, et ma ikka hoian pöialt neile, kes raskematest oludest tulevad. Seetõttu ma vist ikka hoiaksin Šmigunile, aga kui ta kaotaks, siis oleksin ikka rõõmus, sest vähemalt itaallanna võitis.
Mis puutub presidendi kõnesse, siis pole ma kunagi ühtegi kuulanud. Meri mulle lihtsalt ei meeldinud ja teda ma ignoreerisin ja nüüd ongi jäänud sisse harjumus neid kõnesid mittejälgida :)
minu meelest suudab P. aegajalt uskumatult ühekülgsete avaldustega välja tulla. see on jälle samamoodi. minu numbrid oleksid selle järgi -7/+1 (haridus ainus pluss). ainus põhjus, miks ma kunagi eestisse tagasi läheks, oleks pere, sõbrad ja kultuur. jalgpall, poliitika, eesti mentaliteet, kartulipuder ja mingid kõned ei paku pärast poolteist aastat mulle mingit härdust ja eesti uudised on enamasti nii väiksed, et kahju hakkab.
VastaKustutaaga sellest oli küll hea meel kui ma neljapäeval prahas leidsin tšehhikeelse raamatu saaremaa legendidega. läksin kohe nii tuuri, et hakkasin müüjale ka seletama kui lahe on. aga ta ei saanud minust aru muidugi.