Jonnipunn Prodi

Jonnipunn. Pehmed äravõetavad rõngad. Värvid võivad erineda karbil näidatust. Prodi tõuseb nagu nukk ja rõngad on ta endal maha ajanud. Enne valimisi võib-olla tõesti meenutas kirjut kana, kes tibusid valitsuse poole kloksub; rahumeelset Telepoissi, aga nüüd viskas poksikindad nurka ja hakkas raudkangiga valitsust tegema.

9 (16) parteilist valitsuskoalitsiooni juhtima tundub ta olevat eriti võimetu, minu meelest puudub tal igasugune kompromissimeel. Siiamaani on patsifismi ja inim-sòbraliku poliitika mandaadi saanud valitsus pakkunud ühtainsat kommi valijatele ja vasakmeelsematele partnereile: umbmäärast gay-õiguste reguleerimist. Mis ausalt öeldes ei maksa midagi peale pappide hingerahu ja aitab väheseid (neid kelle õiguseid siis reguleeritakse).

Mina ootasin, et parlamendis jääb kaeviku-sõda sinistra radicale ja Prodi mustakuue-meeste vahel pikemalt venima. Sest mingist kompromiss-lahendusest (ntx. ok afganistaanile, kui seal juba ollakse, aga ei Vicenzale) näha ei olnud. Aga Prodi otsustas Gordioni köie ühe raksuga läbi raiuda. Kuidas siis luuakse uut valitsust? Inimesed jäävad samaks, ainult et nüüd on Prodi see, kes dikteerib, keelab käseb poob ja laseb. 12 punkti tingimusi, ilma milleta Jonnipunn edasi valitseda ei taha, määravad ühepoolselt välispoliitika (jääb samaks, mis Berlusconi), nurjavad torino aktivistide töö TAVi asjus (sama mis Berlusconi) ja ütlevad ühemõtteliselt, et viimane sõna jääb alati peaministrile.

Ministro della solidarietà Paolo Ferrara vaid nentis kurvalt, et olulistest asjadest uus leping ei kõnele, ei sõnagi lühiajalistest lepingutest, vaesuse vastu võitlemisest etc. Sinistra radicale ongi juba kõrvad ludusse tõmmanud, sest Berlusconit ei taha tagasi keegi. Rohelised andsid alla kiirrongi ja punased USA poliitika toetamise asjus. Ning Jonnipunn on saanud mitu kärbest ühe hoobiga: valitsus püsib ilma parempoolsete kristlike demokraatide kaasamiseta, aga ühtegi lubadust enam täitma ei pea; pluss põnts vasakpartnerite usaldusväärsusele valijate silmis. Loomulik jätk Vicenza eelsele psühholoogisele sõjale ja terrorile, millega alustati Rifondazione ja valijate vahele kiilu tagumist.

Meedia muidugi keeb, koordineeritud rünnak kogu vasaktiiva pihta, aga valijad küsivad nagu alati: kas sellist Itaaliat/valitsust/Usa&Vatikani sabarakkude karja me siis tahtsime.

Repubblica (IT)
l'Unita (IT)
Corriere (IT)ja nende kommentaar Rifondazione toetajatest
Reuters
El Pais (ES)
l'Humanité (FR)
BBC