reede, 9. märts 2007

Chiudere CpT, se non ora quando? Bologna 3.03

Bologna meeleavalduse taustast pisut:

Paljude muude toredate lubaduste seas, mille auväärt Prodi võimule saanuna hoobilt unustas, oli immigrantide koonduslaagrite ära kaotamine. Centri di Permanenza Temporanea on vanglad, kus hoitakse neid immigrante, keda ootab riigist välja saatmine. Need keskused ei ole muidugi Itaalia välja mõeldud vaid kuuluvad Schengeni lepete tumedamasse poolde. Laagreid koordineeriv Turco-Napolitano seadus käib käsikäes kurikuulsa Bossi-Fini immigratsiooni-seadusega 2002. aastast (nimetatud kahe neo-fashistliku ministri järgi, kes Berlusconi valitsuses selle seadusega hakkama said). Bossi-Fini seadus omakorda seob immigrantide Itaalias elamise nende tööga. S.t. kui immigrant töö kaotab, jääb ta varsti ilma ka elamisloast ja kui ta ise kodumaale tagasi ei lähe, siis ootab teda rong laagrisse ja lõpuks deporteerimine. Taoline seadus peatab pead ja rahustab ühtmoodi parempoolset valijat, kellele mingid võõrad lõustad niikuinii ei meeldi, ja toetab tööandjaid, kel vähem probleeme immigrantide kottimisega: nood ei julge väljasaatmise ohus piiksugi teha. Ühesõnaga seadus, mis kindlalt ka Eestis suure hurraaga vastu võetaks.

Kõigi nende toredate seaduste (ja nende täideviimise) vastu korraldas viimasel laupäeval meeleavalduse Bologna Centro Sociale TpO (Teatro Polivalente Occupato). Ya Basta (Centri Sociali liikumisi koordineeriv organisatsioon) korraldas transpordi Milaanost, Torinost, Marchest aga isegi Napolist ja Barist (vaesed barilased istusid juba reede õhtul kell 1.30 bussi peale), otse loomulikult olid kohal aktivistid Kirde-Itaaliast: Ya Basta keskus (ja nende boss Casarini) asub Venetos.

Kuna Centri Sociali liitlased istuvad parlamendis ja viimasel ajal on lõhe nende vahel aina kasvanud, siis jäi toetus teistelt organisatsioonidelt (parteid ja ametiühingud) oodatult napiks (loe: null). Samuti vaikis ajakirjandus, Repubblicas ilmus paar pala nende Bologna lisas ja vaid Manifesto suutis avaldada eraldi lehekülje laupäevases numbris. Pärast meeleavaldust oli Berlusconi meedia ütlemata õnnelik, sest sai Bologna meeleavalduse panna samasse patta Kopenhaagenis samal ajal toimunud rahutustega.

TpO teatas algusest peale, et nemad mingist politsei keelutsoonist Bologna CpT (via Mattei) ümber ei kavatse lugu pidada ja lootsid politseikordonist kohale tulnud 10 000 manifestandiga lihtsalt läbi rammida. Eks see oli ka üks põhjusi, miks teisi liikumisi nii vähe samasse paati hüppas. Kuigi üldiselt on jõuga vangide vabastamine üks tore ja romantiline mõte, ei soovi inimesed kumminuiadega vastu päid-jalgu saada ning hiljem kohtus mingit näidisprotsessi oodata. 10 000 manifestandist oli die-hard võitlejaid õnneks või kahjuks piisavalt vähe, et suurem möll lahti oleks läinud, aga kõigest täpsemalt järgmises loos.



3 kommentaari:

  1. Tjah, üks mu sõber oli Bolognas esireas. Sai politseilt kepihoobi vastu käsivart ja teise kuhugi õla-kaela kanti, ta teeskles, et kaotas teadvuse ning kui nad üle tema olid läinud, jooksis mu sõber ära ja pääses ka arreteerimisest. Tjah, ta oli kandnud bännerit, mis pidi riputatama Bologna CPT ette.

    Noh, hea, et ta nägu terveks jäi. Itaalia politseid/carabinierisid treenitakse nii viiekümnendatest saadik inimesi näkku lööma - sest nii on neid hiljem lihtne ära tunda (kuidas sa hing oma purustatud nina peidad) ning teiseks see alandab inimesi, see paneb neid igal hommikul peeglisse vaadates meenutama, et protestimine on üks ohtlik asi.

    VastaKustuta
  2. aga see jàrgmine lugu siis?

    VastaKustuta
  3. ah jàrgmine. oh jah. ma mòtlesin et aegade hàmaruses...

    VastaKustuta