Seoses tööga tekib inimestele igast imelikke juhututtavaid. Ülemused näiteks. Minu boss on juhtumisi ka semu ja vaidluses oponendi eest. Tema noored (36) vihased vaated kõiguvad kuskil berlusconismo ja qualunchismo (kogu poliitika on üks räpane asi) vahepeal, nii et enamuses itaalia “küsimustes” jääme krooniliselt eriarvamustele.
Reede pärastlõunal aga arenes meie vahel minu üllatuseks vestlus umbes niimoodi:
Mina sisenen kioskisse, kus M parajasti RAI uudistelehelt Eesti sündmusi jälgis ning küsis mu käest:
«Saan õigesti aru, et tegu on II MS monumendiga? Langenutele? Püstitatud kohe pärast sõda ? »
«Jah»
«Eee, nii päris hästi ei saa, kui monument on juba püsti pandud, siis ei anna seda enam ära viia»
Mis jääb mul üle kui käsi laiutada.
«Aga see läheb korda ainult venelastele, sest eestlased ei pea venelasi vabastajataks?»
«Jah»
« Tänavatel on ainult venelased ? Ja nad tulid tänavale, sest monument viidi valitsuse otsusega ära? »
«Jah »
«Ja eestlased on selle peale tigedad, venelased veel tigedamad ja eestlased omakorda...»
«Jah »
«Niimoodi sünnitatakse jah rassismi. »
Või noh, umbes nii see vestlus meil käis, tema vangutas pead ja mina vaatasin põrandale, nagu oleks osa Eesti valitsuse lollusest ka minu õlgadele jäetud.
Ja see sündis enne veel kui ma jõudsin M-le üle anda minu enda, kahtlemata kallutatud versiooni Tallinnas sündinust. Võib-olla ma polekski suutnud teda oma versiooniga nii hõlpsasti veenda, sest ma ise ei olekski nii deklaratiivsete ja selgete lausete peale tulnud.
Veel ei ole jõudnud talle ütelda, et Eestis värvatakse raevunud tavakodanikke politsei abijõududesse, et pealiiniga vastu minevad sõnavõtud a)lõhestavad Eesti rahvast (Ojuland) b)külvavad segadust ja ässitavad kuritegudele (Ilves).
Ei tea kas maksab. Distantsil vaatamise asi, saate aru, M mõistis Eestis toimuvat, sest ta ise ei ole Eestist, sarnased Itaalia sündmused tekitaksid hoopis teistsuguse reaktsiooni. Aga need minu poolt välja ütlemata sündmused võiksid tekitada juba tugevama ja võõristavama reaktsiooni. Et Eesti vajub demokraatiast sujuvalt paremale. Mis äkki ei ole õige. Ma loodan…
Reede pärastlõunal aga arenes meie vahel minu üllatuseks vestlus umbes niimoodi:
Mina sisenen kioskisse, kus M parajasti RAI uudistelehelt Eesti sündmusi jälgis ning küsis mu käest:
«Saan õigesti aru, et tegu on II MS monumendiga? Langenutele? Püstitatud kohe pärast sõda ? »
«Jah»
«Eee, nii päris hästi ei saa, kui monument on juba püsti pandud, siis ei anna seda enam ära viia»
Mis jääb mul üle kui käsi laiutada.
«Aga see läheb korda ainult venelastele, sest eestlased ei pea venelasi vabastajataks?»
«Jah»
« Tänavatel on ainult venelased ? Ja nad tulid tänavale, sest monument viidi valitsuse otsusega ära? »
«Jah »
«Ja eestlased on selle peale tigedad, venelased veel tigedamad ja eestlased omakorda...»
«Jah »
«Niimoodi sünnitatakse jah rassismi. »
Või noh, umbes nii see vestlus meil käis, tema vangutas pead ja mina vaatasin põrandale, nagu oleks osa Eesti valitsuse lollusest ka minu õlgadele jäetud.
Ja see sündis enne veel kui ma jõudsin M-le üle anda minu enda, kahtlemata kallutatud versiooni Tallinnas sündinust. Võib-olla ma polekski suutnud teda oma versiooniga nii hõlpsasti veenda, sest ma ise ei olekski nii deklaratiivsete ja selgete lausete peale tulnud.
Veel ei ole jõudnud talle ütelda, et Eestis värvatakse raevunud tavakodanikke politsei abijõududesse, et pealiiniga vastu minevad sõnavõtud a)lõhestavad Eesti rahvast (Ojuland) b)külvavad segadust ja ässitavad kuritegudele (Ilves).
Ei tea kas maksab. Distantsil vaatamise asi, saate aru, M mõistis Eestis toimuvat, sest ta ise ei ole Eestist, sarnased Itaalia sündmused tekitaksid hoopis teistsuguse reaktsiooni. Aga need minu poolt välja ütlemata sündmused võiksid tekitada juba tugevama ja võõristavama reaktsiooni. Et Eesti vajub demokraatiast sujuvalt paremale. Mis äkki ei ole õige. Ma loodan…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar