Kaks kuud on päris pikk aeg. Rohkem kui oleks võinud oodata tegelikult. Nüüd, päriselt puhanuna (paari päeva eest lõpetasin ühe raamatu tõlkimise, mis võttis enamuse mu ajast ja vaimujõust), on hää ka tagasi vaadata. Tegelt olen pisut tüdinenud. Tüdinenud sellest, et igaüks võib, saab ja tahab endale kuskile serverinurka laudadest poodiumi üles lüia ja siis sealt omaette tühjusse pasundada, mis parasjagu muret teeb. Täpsemalt, enamasti see poodiumiks ja kisendamiseks jääbki, ja siis veel, miks mina pean üks samasugune olema. Rumal eks, selle vastu on kaks hääd rohtu.
- poodium maha võtta
- hakata paremini kisendama
Nii et ma ei teagi, kumma arstimi kasuks peaksin otsustama. Alati on ka igasugused asendustegevused käe pärast, nii et võiksin näiteks poodiumi üle võõbata või siis mingisse muusse nurka lohistada. Teagi nüüd. Eks aeg annab arutust. Äkki iseenda kiuste räägin siin veel korra Itaalia pulmadest või paarist ja miljonist inimesest punalippude all Rooma tänavatel; või mõtlen midagi senistest postidest paremateks, et endal poleks häbi lugeda. Kes teab, ütelgu välja.
Powered by ScribeFire.
Mina ootan kirjeldust Roomast ja punalippudest pikisilmi. Siis ma ootan veel sinu arvamust viimasest Reportist - alati ja viimasest annozerost - alati.
VastaKustutaAh jaa, siis sellest, mida Gramscist, mida Pasolinist ja keda teistest toredatest itaalia autoritest peaks eesti keelde tõlkima :)
Käisin Itaalias.
VastaKustutaJumaldasin KÕIKE seal.
Mine Veneetsiasse, sellest kohast ei saa iial siiber. (: