Massmeedia või propaganda

Sellal, kui kõiksugu Eesti ajalehed ja ajaveebid tegelevad Tiibeti küsimuse "arutamisega" - peamiselt siis Hiina tampimisega ning mõned tegelevad sealjuures ka n.ö. vasakpoolse reaktsiooniga Tiibeti kriisile, kutsudes üles reageerima kõigile inimõiguste rikkumistele. Taoline soov on mullegi ütlemata meelepärane, ainult et miskipärast ei toimi see juhtudel, kui tegu on ühiskondadega, mis vähemalt formaalselt demokraatlikud või siis parempoolsete diktaatorite "heatahtliku" juhtimise all.

Nii võib näiteks EPLi kodulehelt lugeda sellest kuidas kurdid on nõus alustama Türgiga läbirääkimisi ja ka Ansipi kiidukõnest Türgile. Postimehest seevastu Eesti ühinemisest tsivilisatsioonide alliansiga. Meeldivalt rahulik arvestades, et viimase nädala jooksul on üle Türgi (ja Süüria) käinud meeleavalduste laine seoses kurdide uue aasta tähistamisega, hukkunud on vähemalt kaks kurdi meeleavaldajat (Süürias kolm), tänavatele toodi sõjavägi (või kutsusid nood end ise "peole"?) ja miskist suuremast rahust on jutt kaugel.

Muu maailm päris nii valikulise uudiste toodanguga ei pääse, nii on suuremad häälekandjad Türgis sündinut poole hambaga maininud, peamiselt siis Associated Pressi teate edastamise näol. Nagu tavaliselt on taoliste sõnumite juures oluline kasutatud sõnavara. Kurde on kajastatud kui sallidesse mähitud nägudega, kive loopivad demonstrante. Kuigi politsei oli saadetud uusaasta pidustusi laiali ajama, loeme kuidas politseinikud kaitsesid end kilpide taga kuni sõdurid meeleavaldajad laiali peksid ja siis skandeerides oma barakkidesse naasid. Laiali ajamiseks kasutatake veekahureid ja pisargaasi, ometigi surevad inimesed kuulihaavadesse. Esimese hukkunu järel korraldatud demonstratsioonid on paigutatud tekstis ettepoole esialgsetest pidustustest, et rõhutada meeleavaldajate vägivaldust etc. etc.

Taustaks veel niipalju, et kurdide Newrozi nimelise uusaasta pidamine oli sanktsioneerimata, enne aastat 2000 suisa keelatud ja pärast aastat 2000 "anastatud" türgi enda kevadpeoga, mida kutsutakse Nevruz. Nende pidustuste tähistamisega käivad tavaliselt kaasas massilised arreteerimised, hukkunud ja tänavalahingud. (Wikipedia, Newroz as celebrated by Kurds)

Samal ajal loeme, kuidas Nepaalis saatkonna ees demonstreerivad mungad laiali aeti ja kuidas juhuslikud arreteerimised teevad mitmetele rahvusvahelistele organisatsioonidele peavalu. Küsimus on suhteliselt lihtne ja retooriline. Miks hiinlaste poode koos poodnikega tükkis põletavad tiibetlased on head poisid, aga uusaastat tähistavad kurdid jällegi halvad?

Ega ometi selle pärast, et tuumariik Türgil on õigus oma rahvaste vanglat püssikuulide jõul koos hoida, aga Hiinal mitte? Ja siinkohal ma ei hakkagi spekuleerima teemadel, kas maailmale on vaja veel ühte teokraatlikut diktaatorit või kas Greater Kurdistan võiks langeda PKK pseudo-marksistlike ringkondade võimu alla.

Küsimus on peamiselt läänemeelse pressi ühekülgsuses, pealiskaudsuses ja kalduvuses propagandale. Miks peaksime eelistama Voice of Asia ja Tiibeti eksiilvalitsuse propagandat Pekingi propagandale? Miks peaksime järgima ette söödetud kampaaniaid, kui teised sarnased inimõiguste rikkumised saavad vähese kui üldse tähelepanu osaliseks. Milleks lugeda Eesti lehti, mis avaldavad vaid suure kommentaari-potentsiaaliga lugusid või kirjutavad, kuidas fotod sõjavastastest meeleavaldustest polekski tähelepanuväärsed kui mitte mõned õnnetud Eesti turistid nende peale ei juhtuks?

Täienduseks eesti blogosfäärist:

Mõistagi Infopartisani tekstid, millest ühele ka viidatud sai.

Leslie nii enda kui grupiloogis.

Oudekki siin ja siin.

Sirje oma loogis.