Katoliku kirik on siinmail igasuguse aru kaotanud. Alles paar päeva tagasi, kui soovisin end ärritada teleuudiste vaatamisega sain tavalise immigrantide vastase kampaania asemel hoopis isand Vaga (Padre Pio) laibanäituse osaliseks. Nimetatud pühaku eksponeerimine osutus nii veidraks, et murdis isegi sisse Eesti uudistesse, tõsi küll kireva maailma rubriiki.
Ükskõik mis kanalile ka ei keeranud igalt poolt vaatas see vahanägu vastu. Piletid taolisele üritusele pääsemiseks olid aga ammu enne välja müüdud ja sinna pääsemine raskem, kui Leonardo Viimase Õhtusöömaaja broneerimine. Mah, isegi Lenini laipa saab tasuta vaadata.
Omast käest tean, et lugematud kirjastused annavad isand Vaga roosikrantse, videobiograafiaid ning igasugu muud pudi padi välja sagedusega 4 korda aastas. Aga noh, kirjastuste sissetulekud on Kiriku enda pileti- ja surnusuveniiride kõrval muidugi nohu. Ei tea kas paavsti Ühendriikides käik siis nõudis niipalju resursse, et jälle tuli käia surnuaedadelt eksponaate välja kaevamas.
Aga vagaduse nimel võistlevaid härraseid on Itaalias teisigi. Nimelt on Assisi ütlemata vaga meer Claudio Ricci (Forza Italia) ära keelanud kirikute läheduses kerjamise. Mäletatavasti Püha Franciscus Assisist oli see mees, kes lisaks lillede ja lindudega rääkimisele elatus peamiselt kerjamisest. Mis on lubatud Jupiterile...
Assisi tundub ka muidu üks Itaalia vaguramaid kohti olevat. Vastavalt sellele Repubblica artiklile on sealsed linnaisad ette näinud karistused maas istumise või napi riietuse eest; kõrtsid suletakse tund pärast südaööd ja avalikus kohas alkoholi tarbimine on keelatud pärast 10 õhtul. Samuti võib linn uhkustada 60 telekaamera ja eks-sõjaväelastest kokku pandud vabatahtlike patrullidega, kes linnavalitsuse autodega ringi tiirutavad. Ja kui tekib pikem vestlus nende kontrollimatute kontrollidega, siis võid linnavalitsusest saada hommepäev ühe-otsa vabapääsme linnast välja.
Roma, città aperta (ai fascisti)
Aga kõik siinsed “veidrad” uudised kahvatavad Rooma linnapea valimiste kõrval (lingi all foto linnapea fännidest, kes teda raekoja ees tõelise Rooma tervitusega vastu võtavad). Linn, mis viimased 15 aastat on järjepanu tõestanud vastuseisu kõikvõimalikele pseudo-post-neo fašistide katsetele võim enda kätte võtta, äkitselt kapituleerus, neelas alla “julgeoleku” konksu ning valis linnapeaks Fini isikliku bokseri Alemanno.
Itaalia ei ole ohtlikum kui ükskõik mis muu paik Euroopas, Rooma ei näi seda reeglit millegagi ümber lükkavat. Ometigi möödus kogu sealne valimiskampaania suure hädatrummi tagumise saatel, Veltroni kõmmis endale rinnale ja meenutas võidukalt kuidas just tema tegeles mustlaste ühest peatuspaigast teise kihutamisega. Endeemilistematest nähtustest meenuvad vaid ultrad kes karabinjeeride busse põletavad ja Mussolinit ning tema ronge taga igatsevad. Või üldvalimiste tulemusest hoogu sattunud nahkpead, kes gay-lokaali ründasid.
Kuivõrd tulega saab võidelda ainult tulega, siis äkitselt oma elu pärast muretsevad linnaelanikud leidsid, ülekaalukalt (100 000 enamhäält), et kõige paremini sobib neile uueks meeriks poliitik, kes oma karjääri alustas fašistliku Noorterinde ridades juhuslike möödujate peksmisega. Nojah, eks siis valijad väärivad oma esindajaid.
Pealkirjaks Carlo Guzzanti populaarne teleshow ja täispikk mängufilm. Satiir, mis kunagi naerma ajas jääb tänavustele uudistele kahjuks alla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar